Loodusteaduste piirkonnavoor

Eesti loodusteaduste olümpiaad on võistlus eelkõige 7. ja 8. klassi õpilastele, mis lõimib erinevaid loodusteadusi (füüsika, keemia, bioloogia, geograafia jt). 

Eesti loodusteaduste olümpiaadi korraldamise eesmärk on: 

•  innustada õpilaste aktiivset huvi loodusteaduste vastu; 
• aidata kaasa loodusteadusliku mõtteviisi ja õppeainete vahelise integratsiooni süvenemisele üldhariduskoolide õppetegevuses; 
• anda loodusteadustes võimekatele õpilastele täiendav stiimul oma ande arendamiseks; 
• anda õpilastele võimalus võrrelda oma teadmisi ja oskusi eakaaslaste omadega; 
• äratada õpilastes huvi teadusliku uurimistegevuse vastu loodusteaduste valdkonnas. 

2025/26. õppeaastal toimuvast loodusteaduste olümpiaadist võivad osa võtta kooliõpilased, kes on sündinud 2011. aastal või hiljem, samuti kõik varasema sünniaastaga 7. ja 8. klasside õpilased.

Olümpiaad koosneb kahest võistlusvoorust. 

Piirkondlik voor koosneb loodusteadusi lõimivatest teoreetilistest ülesannetest. 7. klassi õpilased (ja nooremate klasside õpilased) võistlevad piirkonnavoorus nooremas rühmas, 8. klassi õpilased (ja vanemate klasside õpilased) võistlevad vanemas rühmas. 

Soovi korral võivad ka 7. klassi ja nooremate klasside õpilased osaleda vanema rühma arvestuses. 

Lõppvoor koosneb eksperimentaalsetest ülesannetest loodusteadustes, mis on ühised nii nooremale kui ka vanemale rühmale. 

Olümpiaadi koondtulemuste saamiseks liidetakse piirkonnavooru ja lõppvooru tulemused ning esitatakse need eraldi nii noorema kui ka vanema rühma arvestuses

Vastavalt soovile võib kool või piirkond iseseisvalt korraldada piirkonnavoorule eelneva koolivooru ja arvestada selle tulemusi õpilaste piirkonnavooru registreerimisel.

Õpilased võtavad olümpiaadile kaasa:

1. kirjutusvahendid (pliiats, pastapliiats), joonlaua, kustukummi, lihtsa taskuarvuti. NB! Olümpiaadi toimumispaigast vahendeid laenutada ei saa;

2. vahetusjalatsid.

Olümpiaadi ülesannete tekstid antakse igale võistlejale vastavalt tema soovile kas eesti või vene keeles ja aktsepteeritakse nendes keeltes vormistatud töid. 

Piirkondliku vooru töid hindab Eesti loodusteaduste olümpiaadi žürii. Loodusteaduste olümpiaadi esimese vooru (piirkondliku võistluse) esialgsed tulemused avalikustatakse Eesti olümpiaadide kodulehel  https://www.teaduskool.ut.ee/et/olumpiaadisusteem/loodusteadused 2. märtsil 2026. 

Võistluse noorema rühma arvestuses 30 parima hulka jõudnud ja vanema rühma arvestuses 60 parima hulka jõudnud õpilastel on ühe nädala jooksul õigus esitada apellatsioon tulemuse ümbervaatamiseks, saates selleks teaduskooli kaudu (kairi.maileht@ut.ee) või otse žüriile (jorgen.metsik@gmail.com) argumenteeritud põhjenduse ning lisades ülesannete numbrid, mille ülevaatamist soovitakse. Laekuvad apellatsioonid vaatab žürii läbi võimalikult kiiresti ning langetab lõpliku otsuse õpilase saavutatud punktisumma kohta, mis on aluseks olümpiaadi esimese vooru lõpliku paremusjärjestuse väljaselgitamisel. Piirkondliku vooru lõplikud tulemused ja lõppvooru kutsutud õpilaste nimekiri avalikustatakse olümpiaadi kodulehel hiljemalt 16. märtsil 2026.

Selleks, et saaksime korraldada Tallinna piirkonnavooru sujuvalt, palume registreerida õpilased hiljemalt 2. jaanuaril 2026 kella 10ks antud lingi kaudu 2025/202 õa loodusteaduste olümpiaadi piirkonnavooru registreerimine – vormi täitmine

NB! Olümpiaadiülesanded komplekteeritakse vaid nendele õpilastele, kes on registreeritud hiljemalt 2. jaanuaril 2026 kella 10ks! 

Üldised oskused 

•  Funktsionaalne lugemine 
• Teaduslik meetod, teaduse ja pseudoteaduse eristamine 
• Graafikute ja jooniste lugemine ja koostamine 
• Mõõtühikud (levinumad SI põhi- ja tuletatud ühikud), nende hulgas: sekund (s), meeter (m), kilogramm (kg), mool (mol), kelvin (K), džaul (J), vatt (W, J/s), njuuton (N, J/m), liiter (L), Celsiuse kraad (℃), minut (min), tund (h), ööpäev, aasta (a), meeter sekundis (m/s), kilomeeter tunnis (km/h), ruutmeeter (m2 ), kuupmeeter (m3 ) 
• Mõõtühikute kümnendeesliited: giga-, mega-, kilo-, detsi-, senti-, milli-, mikro-, nano
• Mõõtühikute teisendamine 
• Lihtsamatest valemitest suuruste avaldamine: ühe suuruse valemist teise suuruse avaldamine. Näiteks tiheduse valemist ρ = 𝑚/𝑉 massi avaldamine 𝑚 = ρ𝑉. 
• Arvutusülesannete korrektne vormistamine koos lahenduskäiguga.

Füüsika 

• Pikkus, pindala, ruumala 
• Mass ja tihedus
• Ühtlane liikumine, teepikkus, aeg, kiirus ja keskmine kiirus 
• Jõu, töö, energia ja võimsuse mõisted ja nende omavahelised seosed 
• Energia liigid, energia ülekandumine ja muundumine 
• Temperatuuriskaalad (Celsiuse ja Kelvini skaalad) 
• Aine olekud ja muundumine (kvalitatiivselt, valemeid pole vaja teada) 
• Lahused ja pihused
• Arvutused lahuse massiprotsendi ja tihedusega 
• Keemiliste elementide perioodilisussüsteem, selle seos aatomi ehitusega
• Aineosakesed – aatomi, molekuli ja iooni mõistete tundmine. Liht- ja liitaine mõiste
• Keemilise reaktsiooni võrrand ja selle tasakaalustamine (reaktsioonitüüpe pole vaja teada) 
• Mooli mõiste ja lihtsamad molaararvutused (valemeid ei pea peast teadma, vajalikud valemid on komplektis esitatud)

Bioloogia 

• Eluslooduse süstemaatika põhimõte (mõisted riik, hõimkond, klass, selts, sugukond, perekond, liik) 
• Eluslooduse riigid (loomad, taimed, seened, bakterid) ja neile kõige iseloomulikumad tunnused 
• Selgroogsete klassidele (kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud, imetajad) iseloomulikud tunnused 
• Aineringlus ja toiduvõrgustik, toiduahela või -võrgustiku koostamine 
• Suguline ja mittesuguline paljunemine 

Geograafia 

• Geograafilised koordinaadid, koordinaatide abil asukoha kirjeldamine
• Pinnamood ning selle kujutamine kaardil, samakõrgusjooned, absoluutne ja suhteline kõrgus. 
• Geograafilise laiuse, maailmamere ja pinnamoe seos kliimaga. 
• Kliimadiagrammid ja kliimakaardid.

Soovitatud kirjandus, sh juhendid ja lisamaterjalid

https://teaduskool.ut.ee/et/olumpiaadisusteem/loodusteadused