Loodusteaduste piirkonnavoor

Eesti loodusteaduste olümpiaad on võistlus eelkõige 7. ja 8. klassi õpilastele, mis lõimib erinevaid loodusteadusi (füüsika, keemia, bioloogia, geograafia jt). 

Eesti loodusteaduste olümpiaadi korraldamise eesmärk on: 

•  innustada õpilaste aktiivset huvi loodusteaduste vastu; 
• aidata kaasa loodusteadusliku mõtteviisi ja õppeainete vahelise integratsiooni süvenemisele üldhariduskoolide õppetegevuses; 
• anda loodusteadustes võimekatele õpilastele täiendav stiimul oma ande arendamiseks; 
• anda õpilastele võimalus võrrelda oma teadmisi ja oskusi eakaaslaste omadega; 
• äratada õpilastes huvi teadusliku uurimistegevuse vastu loodusteaduste valdkonnas. 

2025/26. õppeaastal toimuvast loodusteaduste olümpiaadist võivad osa võtta kooliõpilased, kes on sündinud 2011. aastal või hiljem, samuti kõik varasema sünniaastaga 7. ja 8. klasside õpilased.

Olümpiaad koosneb kahest võistlusvoorust. 

Piirkondlik voor koosneb loodusteadusi lõimivatest teoreetilistest ülesannetest. 7. klassi õpilased (ja nooremate klasside õpilased) võistlevad piirkonnavoorus nooremas rühmas, 8. klassi õpilased (ja vanemate klasside õpilased) võistlevad vanemas rühmas. 

Soovi korral võivad ka 7. klassi ja nooremate klasside õpilased osaleda vanema rühma arvestuses. 

Lõppvoor koosneb eksperimentaalsetest ülesannetest loodusteadustes, mis on ühised nii nooremale kui ka vanemale rühmale. 

Olümpiaadi koondtulemuste saamiseks liidetakse piirkonnavooru ja lõppvooru tulemused ning esitatakse need eraldi nii noorema kui ka vanema rühma arvestuses

Vastavalt soovile võib kool või piirkond iseseisvalt korraldada piirkonnavoorule eelneva koolivooru ja arvestada selle tulemusi õpilaste piirkonnavooru registreerimisel.

Piirkonnavoorus osalemiseks palume õpilasel või õpetajal ühendust võtta oma piirkonna koordinaatoriga. 

Lõppvooru registreerimine toimub 24. aprill–8. mai. 2026 kell 12.00 korraldab TÜ teaduskool, registreerimise kutse saadetakse õpilase e-postile. 

Lõppvoor toimub 16.–17. mai 2026.  Täpne ajakava avaldatakse TÜ teaduskooli kodulehel hiljemalt kaks nädalat enne toimumist. 

Selleks, et saaksime korraldada Tallinna piirkonnavooru sujuvalt, palume registreerida õpilased hiljemalt 2. jaanuaril 2026 kella 10ks antud lingi kaudu 2025/202 õa loodusteaduste olümpiaadi piirkonnavooru registreerimine – vormi täitmine

Üldised oskused 

•  Funktsionaalne lugemine 
• Teaduslik meetod, teaduse ja pseudoteaduse eristamine 
• Graafikute ja jooniste lugemine ja koostamine 
• Mõõtühikud (levinumad SI põhi- ja tuletatud ühikud), nende hulgas: sekund (s), meeter (m), kilogramm (kg), mool (mol), kelvin (K), džaul (J), vatt (W, J/s), njuuton (N, J/m), liiter (L), Celsiuse kraad (℃), minut (min), tund (h), ööpäev, aasta (a), meeter sekundis (m/s), kilomeeter tunnis (km/h), ruutmeeter (m2 ), kuupmeeter (m3 ) 
• Mõõtühikute kümnendeesliited: giga-, mega-, kilo-, detsi-, senti-, milli-, mikro-, nano
• Mõõtühikute teisendamine 
• Lihtsamatest valemitest suuruste avaldamine: ühe suuruse valemist teise suuruse avaldamine. Näiteks tiheduse valemist ρ = 𝑚/𝑉 massi avaldamine 𝑚 = ρ𝑉. 
• Arvutusülesannete korrektne vormistamine koos lahenduskäiguga.

Füüsika 

• Pikkus, pindala, ruumala 
• Mass ja tihedus
• Ühtlane liikumine, teepikkus, aeg, kiirus ja keskmine kiirus 
• Jõu, töö, energia ja võimsuse mõisted ja nende omavahelised seosed 
• Energia liigid, energia ülekandumine ja muundumine 
• Temperatuuriskaalad (Celsiuse ja Kelvini skaalad) 
• Aine olekud ja muundumine (kvalitatiivselt, valemeid pole vaja teada) 
• Lahused ja pihused
• Arvutused lahuse massiprotsendi ja tihedusega 
• Keemiliste elementide perioodilisussüsteem, selle seos aatomi ehitusega
• Aineosakesed – aatomi, molekuli ja iooni mõistete tundmine. Liht- ja liitaine mõiste
• Keemilise reaktsiooni võrrand ja selle tasakaalustamine (reaktsioonitüüpe pole vaja teada) ● Mooli mõiste ja lihtsamad molaararvutused (valemeid ei pea peast teadma, vajalikud valemid on komplektis esitatud)

Bioloogia 

• Eluslooduse süstemaatika põhimõte (mõisted riik, hõimkond, klass, selts, sugukond, perekond, liik) 
• Eluslooduse riigid (loomad, taimed, seened, bakterid) ja neile kõige iseloomulikumad tunnused 
• Selgroogsete klassidele (kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud, imetajad) iseloomulikud tunnused 
• Aineringlus ja toiduvõrgustik, toiduahela või -võrgustiku koostamine 
• Suguline ja mittesuguline paljunemine 

Geograafia 

• Geograafilised koordinaadid, koordinaatide abil asukoha kirjeldamine
• Pinnamood ning selle kujutamine kaardil, samakõrgusjooned, absoluutne ja suhteline kõrgus. 
• Geograafilise laiuse, maailmamere ja pinnamoe seos kliimaga. 
• Kliimadiagrammid ja kliimakaardid.

Soovitatud kirjandus, sh juhendid ja lisamaterjalid

https://teaduskool.ut.ee/et/olumpiaadisusteem/loodusteadused